Kuidas valida videokaamera?

Täna annan ma paar kasulikku nõuannet nendele, kes on otsustanud paigaldada endale videovalvesüsteemi, kuid siis aru saanud, et see on võimatu. Asjatundliku valiku tegemiseks peab omandama videovalvealase hariduse ja saama praktilisi kogemusi. Muidu suureneb võimalus osta hunnik tarbetut rauda. Sellepärast soovitan tungivalt valida mitte süsteemi, vaid professionaali, kes saab valikuga aidata.

Tähelepanu tuleks pöörata videokaamerat valides, sest see vähendab  riski osta  tarbetu asi.

Tutvume  digitaalkaamerate mõningate tehniliste parameetritega ja  püüame aru saada, mida  need tegelikult tähendavad.

  1. Tehnoloogia.  Kaamera keskseadmesse andmeedastuse tehnoloogia.

Praegu on olemas 3 põhilist tehnoloogiat:

1.      Analoogkaamera

2.       Suure resolutsiooniga analoogkaamera

3.      IP  ehk digitaalne

Analoogkaamera. Võrreldes teiste kaameratega on see kõige kehvema kvaliteediga, samas kõige soodsam.  Praegu on selline tehnoloogia vananenud ning selliseid kaameraid kasutatakse harva.

 Suure resolutsiooniga analoogkaamera võimaldab asendada vana analoogsüsteemi uuemaga  juhtmestiku vahetamata. Võrreldes digitaalsüsteemidega ei ole hinna ja pildikvaliteedi erinevus kuigi  suur, aga selle süsteemi võimalused on piiratud. Selline süsteem on mõistlik valida  ainult selleks, et oma vana analoogsüsteemi ilma suurte kuludeta uuendada.

IP ehk digitaalsüsteem on  praegu kõige suuremate võimalustega. Digitaalkaamerad saavad töötada nii süsteemis kui ka autonoomselt, salvestades sündmused kaamerasse sisseehitatud mälukaardile. Loomulikult, sündmuste arhiiv ei ole suur, aga kokkuhoiu mõttes sobib see küll. Täielik süsteem töötleb ja salvestab videosündmused otse keskseadmesse ja   nii säilivad andmed palju kauem.

Seepärast räägime edasi ainult digitaalkaameratest.

      2.    Resolutsioon. Mõõtühik on megapiksel ja tavaliselt kõigub  see 1.3 ja 12 Mp vahel. See parameeter näitab, kui  palju saate oma kaamera salvestatud pilti suurendada, ilma et  kvaliteet kannataks. Mida  suurem on resolutsioon, seda parem on kvaliteet ja seda  paremini eristuvad detailid, kuid seda kallim on ka  hind. Peab meeles pidama, et  suur resolutsioon nõuab rohkem ruumi salvestamiseks, seega peab muretsema suurema andmete hoidla või ohverdama andmete hoidmise aega. Mida suurem on resolutsioon, seda võimsamad peavad olema seadmed, mis töötlevad andmeid, ja seda kiirem peab olema internetiühendus, et saaks objekti kaugjuhtimisega kontrollida.

  3.    Kaadrite arv sekundis (fps). See parameeter näitab,  mitu pildimuutust fikseerib kaamera sekundis. Normaalne on 25-30 kaadrit sekundis. Siis  võite näha aeglasemate objektide liikumist loomulikul moel. Mida vähem on  sekundis kaadreid, seda ebaloomulikum näeb liikumine välja  ja on oht jätta vahele lühiajaline liikumine. Näiteks, te näete, kuidas auto ilmub kaadrisse, kuid auto numbrit pole veel näha ning järgmises kaadris on auto juba läinud ja ühtegi autonumbriga kaadrit ei salvestunud. Rääkides arhiivist, siis siin rakendatakse samu printsiipe kui resolutsiooni parameetri puhul.

  4. Fookuskaugus ehk vaatenurk. See parameeter ei mõjuta kuidagi kaamera edastatavate andmete mahtu, aga on väga tähtis pildi informatiivsuse jaoks. Peab valima  sellise vaatenurga, et kaamera paigaldamiskohast oleks näha kõike, mida teil on vaja. Tihti tekib ahvatlus paigaldada kaamera laia vaatenurgaga, et näha kõike, kuid võib juhtuda nii, et pärast on väga raske eristada detaile, sest objektid on väga väiksed. Üks asi, kui kaadris on ainult auto esipamper, ja hoopis teine asi, kui näha on pool parklat, sissesõit ja osa pargist. Võib  kindel olla, et teisel juhul ei näe te auto numbrit, sest see on väga  väike.
 5. Valgustundlikkus. Mõõtühik on luks (lux). Mida väiksem on see parameeter, seda vähem on kaamerale vaja valgustust  korrektse pildi jaoks.  Suurema valgustundlikkusega  on tavaliselt kaamerad, mis saavad automaatselt ümber lülituda must-valgele režiimile, suurendades sellega valgustundlikkuse taset. Sellised kaamerad, mille valgustundlikkus on 0,001 lux, töötavad ka vähese valgusega, peaaegu pimedas.

 Loomulikult, need teadmised ei tee teist professionaali, aga vähemalt saate  ise aru, millest jutt on, ja saate umbes ette kujutada, mille poolest digitaalsed videovalvekaamerad  üksteisest erinevad.

     

Kui teid huvitab videovalve, kuid otsuse tegemiseks  on informatsioonist ikka puudu, pöörduge meie spetsialistide poole.  Saate ammendava informatsiooni ja tõesti kasulikke  nõuandeid, mis arvestavad teie vajadusi!

 

Küsige pakkumist meie spetsialistide poolt või konsulteerige!






security image



Kontaktisik: Sergei Vladimirov, teenuste toe konsultant, tel. +372 56 920 882, e-mail: mail@besel.ee


Facebook